X

tegin kooki, ise ei söönd,
kuulasin muusikat, ise ei kuulnud,
mõtlesin mõtteid, ise ei mõelnud,
pisarad voolasid, ise ei nutnud,
kirjutasin sõnumeid, ise ei trükkinud


tühi tunne, ainult sum 41 - with me minu sees, ja mitte midagi muud
vahin helendavat ekraani ning huultelt lipsab välja küsimus : Miks?

eks elu läheb edasi, inimesed muutuvad, osad jäävad, osad mitte
jällegi küsimus : Miks?

miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks
miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks
miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks
miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks miks
miks miks miks miks miks miks miks miks miks
miks miks miks miks miks miks miks
miks miks miks miks miks
miks miks miks
miks

tuleks kevad, poeks ehk temagi vähemalt südamesse, oleks midagigi head seal jällegi viimaks
ma ei taha enam kaua oodata, ausõna, aitab juba. igal inimesel on piirid, ja kui miski/keegi need ületab, siis ei ole olukord enam kiita.

if my heart had a face, it wouldn't be smiling.


xoxo, M.