hirm

ma mõtlesin, et kas on elu pärast surma
või nagu mis siis juhtub,
kõik ei saa ju niisama lihtsalt ära kaduda. Nii õudne on mõelda selliste asjade peale.

Sama õudne, kui mõelda, et Venemaa ja Hiina tahavad tervet maailma üle võtta. Me keegi ei tea, mis näiteks Venemaal Kremli müüride vahel toimub. Mitte keegi ei tea seda,isegi mitte Medvedev ei tea, sest see ei ole nii avalik, selle jaoks on mingisugused salaorganisatsioonid, mingid stalini suguvõsast pärinevad juhmardid, kes on niivõrd ennastäis, et arvavad, et neil on õigus kogu maailmale.

Sama õudne, kui teooria, et ühtki inimest ei eksisteeri, vaid me kujutame kõiki endale ette, loome oma maailma, sellisena nagu me tahame seda näha.

Aga see viimane ei pea kindlalt paika, sest minu maailmas on palju asju, mida ma nii ette ei tahaks kujutada

AGA IKKAGI

õudsad mõtted, kell on kolm minutit before ten, 21:57 ja ma kuulan oma lemmiklaulu, mis mul iga kord pisarad voolama paneb, jällegi The Ark - No End,
nüüd on kell juba 21:58 ja sõnad ja mõtted hakkavad vaikselt otsa saama, õhtu jõuab kätte ja pea enam ei tööta, kas see on kõigil nii ? Homme on pidupäev, kuigi noored inimesed võtavad seda nii iseenesestmõistetavalt, et meil on oma riik, oma rahvus ja oma keel ja oma vaba tahe. Kell on 21:59 ja ma mõtlen, et mis siis saab, kui tuleb jälle see okupatsioon, kas siis saksa või vene või hoopis hiina ? See on jube, hirmus, kohutav ja maailma kõik õudsed sõnad.
Kell on 22:00

xoxo, M.